Fiesta

Eelmisel nädalal istusin Limas bussi ja sõitsin Punosse, mis asub üsna Boliivia piiri lähedal. Sõit läks piisavalt kiiresti- umbes 24 tundi- ning kuna kohale jõudes aega veel oli enne kui pimedaks läks, sõitsin kohe edasi La Pazi. Teel Desaguaderosse sattusin rääkima ühe prantslase/boliivlasega, kellel La Pazis oma reisiagentuur. Ta oli päris abivalmis (ilmselt lootes mulle mingit tuuri müüa) ning sain temalt ka mitmeid soovitusi selle kohta, mida teha. Uff…mägedes oli päris külm ning minu suur tõsine külmetamine algas juba esimesel õhtul.

La Paz kui linn on minujaoks küllaltki meeldiv koht- tegu ei ole küll maailma kõige ilusama linnaga, ent omamoodi veetlust on tal küll. Naljakas on ka see, kuidas see linn mind vastu võtnud on- eelmisel korral, pea kolm aastat tagasi lasti saluuti ning seekord oli just esimesel päeval seal üliõpilaste karneval- Entrada Folklórica. Kogu peatänav (kokku El Prado siis) oli suletud ning uhkelt ülerahvastatud. Igal teaduskonnal oli oma rongkäik ning oma traditsiooniline Boliivia tants. Kogu asja mõte on tähistada uue kooliaasta peatset algust ning teha tähelepanuavaldus Boliivia multikultuursusele. Sel päeval sain palju targemaks kohalike tantsude ja regionaalsete omapärade osas ning ei läinudki palju mööda kui võisin juba rahvariiete ning muusika põhjal oletada, et enam-vähem mis regiooniga on tegu. Esindatud olid Potosí kandi agressiivse loomuga tinkud, morenadad, Oruro kuulsaks teinud diablada, caporalid, afroboliivia sayad yungade piirkonnast, igasugu llameradad, kullawad ja nii edasi ja edasi. Tänavatel käis muidu ka hull melu ning praekana, lihavõileibu, suhkruvatti, õlut, tarretist, papist mütse, päiksekreemi, Pepsikoolat ning muud head paremat pakuti üsnagi innukalt kui mitte et agressiivselt. Sattusin ka vestlema mitmete peomeeleolus boliivlastega ning kõik olid hirmus uhked kogu ürituse üle.

Tinkutantsijad

Kingad, mis on ka muusikainstrument

Karnevalipublik

Tinku 2

Tinku

Igal delegatsioonil ka oma bänd

Mingid mõmmikud

Diablada on siiski kõige vaatemängulisem

Karnevalitänava ääres just palju ehitustööd ei tehtud...

Publik 2

Kuna järgmine päev oli pühapäev siis otsustasin käia vaatamas El Alto turgu, kuhu prantslane mul kindlasti minna soovitas. El Alto, ”maailma aymara pealinn” on omaette linn, kuigi teda võiks vabalt pidada ka La Pazi äärelinnaks. Tegu on äärmiselt kiirelt kasvava asumiga- ta hakkas tekkima umbes 10-12 aastat tagasi, kui La Pazi orgu enam üha kasvava linnastumise tõttu uusi maju ehitada ei mahtunud. Nii siis hakatigi asustama 4000 m kõrgusel asuvat lennuvälja kõrvale jäävar altiplanot. Tänasel päeval on El Altos miljon elanikku ning pole just kuigi palju silmailu pakkuv. Turg asus linnaosas nimega La Ceja ning oli tõesti suur ning leida võis sealt ilmselt kõike. Seal sattusin ka teist päeva järjest röövimiskatse ohvriks: levinud on see, et keegi saadab sinu suunas teele süljeläraka ning siis tuleb keegi teine just sobivalt taskurätiga seda maha nühkima. Ning tuleb veel kolmas, kes üritab su asju pihta panna, samal ajal kui sina ilaga ametis oled. Karnevalil sain ka mingi lärakaga pihta aga lasin kähku varvast. Seal turul üritasin sama teha, ent mingi tüüp vehkis noaga mu koti juures juba ja lõikas hoopis mulle kätte. Midagi hullu polnud aga sealt turult lasin ma üsna kähku jalga.

La Paz El Altost vaadatuna

Turul

Viimane päev La Pazis algas eriti krõbeda külmaga- öösel oli El Altos lund sadanud kogunisti. See ei ole kuigi tavaline, eriti praegu kui peaks kuiv aastaaeg olema. Kõikides maades Lõuna-Ameerikas on sama- inimesed kehitavad õlgu ning ajavad kõik kliimamuutuste kaela. Selle põhjustele ei taha keegi mõelda. Käisin Peruu piiri poole jäävaid Tiahuanacu varemeid vaatamas. Sel päeval nägi El Alto päris kobe välja- päikseline ja lumine- inimesed tegid endas pilte lume taustal. Need varemed olid iseenesest päris huvitavad, kindlasti huvitavamad kui mitmed teised, mida olen näinud. Tiahuanacut peetakse ka Lõuna-Ameerika kultuuride emaks- tõepoolest, see Titicaca järve äärne kultuur oli võimul ligi 2500 aastat, mis on vägagi muljetavaldav.

Tiahuanacu